Jelgava Püha Kolmainu kiriku ajalugu

Püha Kolmainu kirikutorni lugu sai alguse 1567. aastal, kui hertsog Gothard Kettler andis välja korralduse ehitada Jelgava saksa kogudusele uus kirik. 1574. aastal algasid Püha Kolmainu kiriku kivihoone ehitustööd. Seda kirikut loetakse maailmas esimeseks luteri koguduse vajadusteks ehitatud uushooneks. Kiriku projekteeris arhitekt Joris Joriszn Frese. Kiriku sisseõnnistamine leidis aset 1615. aastal.

Kiriku torn ehitati 1688. aastal ehitusmeister Martin Knochi (Martin Knoch) juhendamisel, kuid 1862. aastal ehitati torn ümber vastavalt Emil Straussi (Emil Strauss) projektile, tõstes selle 80,5 meetri kõrguseni.

Püha Kolmainu kirikule sai saatuslikuks II Maailmasõda, mille käigus suurem osa Jelgava linnast hävis. Olulisi kahjustusi tekitati ka Jelgava Püha Kolmainu jumalakojale. 1954. aastal õhati kiriku altar ja müürid, jättes sõjaväe vajadusteks ainult kellatorni.

  1. aastal paigaldati tornile klaaskatus, ja selle kõrgus ulatus 50,17 meetrini, säilitades arhitekt M. Knochi projekteeritud torni kuju.

Kaasates Euroopa Liidu rahalisi vahendeid, enam kui 60 aastat vaikinud kellatorn taassündis 16. novembril 2010 ning rõõmustab nüüd linnaelanikke ja külastajaid kohana, kus avastada palju uut ja suurepäraselt puhata.