Romantiline puhkus kahele tamme otsa rajatud metsaonnis. Maja asub eramaal keset metsa paari meetri kõrgusel maapinnast, võimaldades ainulaadset kõigi mugavustega puhkust.

Jelgava lossi park

Lossi pargi rajamist alustati 1817. aastal endiste lossivallide kohale. Lossisaarel rajatud pargis on romantilised kanalid, sillad, lossihooned, Kubernerisaar, mis teeb sellest ühe kõige ilusaima pargi Jelgavas. Lossipargis kasvavad mõned hiidpuud - kaks hobukastanit, püramiidtamm ja hall haab. Riia maantee paremal pool Driksa juures kunagi asus 1913. aastal ehitatud Lossiteatri hoone, mis pärast Teist maailmasõda lammutati. Selle asukohast annab tunnistust vaid valge dekoratiivne pargivaas.

Jaama park

Pargis on püstitatud 21. novembril 1992.aastal taasloodud ja avatud Lāčplēsis´e mälestussammas, valge mälestusrist 1919. aasta punase terrori ohvritele. Selles on säilitatud Teise maailmasõja aegsed pommivarjendid.

Rainis´e park

Rainis´e park on Jelgava elanike lemmik puhkeala. Avatud 1948. aastal, kuid 1957. aastal pargis püstitatud Kārlis Zemdega loodud büst väljapaistvale läti rahvaluuletajale Rainis´ele, kes mõned aastat töötas Jelgavas advokaadina.

Alunāns´i park

Park on rajatud endise Jāņa (Jaani) kalmistu asupaigas. On säilinud hauakoht ja 1913. aastal rajatud skulptor Burkards Dzenis´e ausammas läti teatri isale Ādolfs Alunāns´ile. Pargis on püstitatud ausammas ühele läti ärkamisaja töötajale ja Jelgava Lätlaste seltsi asutajale Juris Māters´ile, kes on maetud Jaani kalmistul.

Laste vaba aja mänguväljak Uzvarase pargis

Park on tekkinud kui kohaliku tähtsusega arhitektuurimälestise – „Villa Medem“ aed. Läti Rahvarinde ajal see kuulutati kohalikuks Haidpargiks, kuna seal toimusid kõik suuremad ärkamisaja miitingud. Alates selle rekonstrueerimisest 2007. aastal Võidupark on korraldanud paljusid kontserte.

Valdeka park

Rīgas tänava ääres kohe on märgatav Valdeka loss - 18. sajandil ehitatud parun Reķis´e jahiloss väikese pargiga.

Fridriho Vesmanio skväär

Māters´i, endise Kannulējēju ja Vaļņu tänava nurgal olev skväär on kui märk kohale, kus kunagi lõppesid keskaegse linna kaitsevallid. Hertsog Jakobi ajal rajatud valle haaras veega ümbritsetud kraav, mis aja jooksul ummistus ja kuuma ilmaga hakkas ebameeldivalt lõhnama. Jelgava saksakeelsed elanikud seda kohta nimesid „Faulen Teich“ (haisev tiik), kuid läti keeles see sai nimeks Pauli tiik. Kui 20. sajandi alguses linnavõim otsustas vanad kindlustused lammutada ja kraave täita, likvideeriti ka Pauli tiik. Selle asemele ehitati Nikolai kirik ja loodi skväär. Nikolai kirik põles maha viimase sõja ajal ja seejärel lammutati.

Hertsog Jakobi väljak

Pärast II maailmasõda endise Jelgava turu ja selle lähedal oleva hoonestuse asemele otsustati rajada linna keskväljak. Turg viidi kaugemale, Driksa jõe äärde - kohale, mis on väljaspool endise keskaegse linna piiridest, Võidu pargi lähedal.

Püha hiis

Vana Jelgava - Riia ja Kalnciems´i tee ristumiskohas on puud istutatud  1936. aasta Metsapäevadel. Kaskede ja tammede keskel on Ühtsuse tamm, mis on istutatud kindral Jānis Balodis´e juuresolekul. Püha hiiest on saanud Jelgava represseeritute ja nende sugulaste kogunemispaik repressioonide ohvrite mälestusürituste korraldamisel.