Jelgava Vanalinna hoone ajalugu

Alates 15. sajandist kuni tänapäevani on Jelgava olnud Zemgale piirkonna suurim ja kuluurilooliselt tähtsaim linn. II maailmasõjas hävis linn 1944. aasta suvel praktiliselt täielikult. Jelgava vanalinna kvartal kujunes 18. ja 19. sajandi vahelisel ajal ning see on Jelgava linna vanim puithoonestusega osa, mis sõja ajal ei hävinud. Kvartalis on säilinud ainulaadne ajalooline tänavavõrgustik ja hoonestuse tiheduse muster ning puithoonete arhitektuuriline, kunstiline ja ajalooline väljendusrikkus.

Jelgava Vanalinna hoone on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis ja üks vanimaid Jelgava puitmaju, mis on säilinud tänapäevani. See maja moodustab kauni koosluse kõrval asuva Zemgale restaureerimiskeskuse hoonega ning nende krundid paiknesid ajaloolise Jakobi kanali ja linnamüüri 17. sajandil rajatud kindlustusehitiste läheduses.

Jelgava Vanalinna hoones asusid varem korterid, kauplus, mööblitisleri töökoda, jalgratta- ja mopeediremonditöökoda, kingsepa töökoda ja pesumaja vastuvõtupunkt. Kunagised elanikud kasutasid ruumide kütmiseks ahjusid ja pliite, õues oli kaev ja 19.–20. sajandil rajati tänavale veetrass. Hoovis asusid kuurid küttepuude ja majapidamistarvete hoiustamiseks.